Söömise eesmärgiks on:
- saada energiat lihaste, siseorganite ja aju töötamiseks;
- saada keharakkude elushoidmiseks ja uute rakkude moodustamiseks vajalikke toitaineid nagu: valgud, rasvad ja süsivesikud
Lisaks makroelementidele on vajalikud ka mikroelemendid ehk: vitamiinid, mikroelemendid ehk Mendelejevi tabeli elemendid, antioksüdandid, fermendid jne.
Ideaalses elus peaks inimene sööma igal söögikorral täpselt sellise koguse toitu, mis tal kulub ära, kuni järgmise söögikorrani. Siis kehakaal ei tõuse ega lange. See on ideaalne variant.
Kui inimene sööb vähem, kui tal vaja läheb, siis selle inimese kehakaal langeb ja tekib alakaal.
Aga kui inimene sööb mingil põhjusel rohkem, kui ta ära jõuab tarvitada, siis see üleliigne toit ladestub rasvana üle meie keha laiali ja me muutume ülekaaluliseks.
On tehtud kindlaks, et normaalne tervislik kaalulangetus, kus lihaseid veel ei lagundata ja kogu kaalulangus tuleb ainult rasvade arvelt on:
200 gr päevas
1 kg nädalas
3 kg kuus
30 kg aastas
Kehakaal ei vähene kunagi kilode kaupa vaid kümnete kuni sadade grammide kaupa päevas.
Ja kui inimene sööb ebaregulaarselt, siis ta kaotab ülevaate sellest, kui palju ta tegelikult päevas kokku sööb.
Kust tuleb näljatunne?
Näljatunde tekkimine on õpitud harjumus ehk, et ta tuleb mälust - seda tekitab hormoon nimega greliin.
Mida rohkem aju seda hormooni verre paiskab, seda suurem on näljatunne. Ja mida sagedamini aju seda hormooni verre paiskab, seda, sagedamini me tunneme ennast näljasena.
Teraapia käigus tehakse ülevaade inimese toitumisega seotud harjumustest, pannakse koos paika vajalikud eesmärgid ja muudatused. Ja siis viiakse need muudatused lõdvestatud seisundis inimese alateadvusesse.
